8.8.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/30

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2023/1610,

28. juuli 2023,

millega luuakse Euroopa Keskpanga ajalooarhiivid ja muudetakse otsust EKP/2004/2 (EKP/2023/17)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.3 ja 14.3,

võttes arvesse nõukogu määrust (EMÜ, Euratom) nr 354/83, 1. veebruar 1983, mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist (1), eelkõige selle artikli 9 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 eesmärk on tagada ajaloolise või haldusliku väärtusega dokumentide säilitamine ning anda võimaluse korral üldsusele nendele dokumentidele juurdepääs. Selleks näeb määrus liidu institutsioonidele, sealhulgas Euroopa Keskpangale (EKP), ette kohustuse luua oma ajalooarhiivid ja anda üldsusele neile juurdepääs määruses sätestatud tingimustel pärast 30 aasta möödumist dokumendi koostamise kuupäevast.

(2)

Käesoleva otsuse vastuvõtmisega kasutab EKP oma õigust hoida ja hallata oma ajalooarhiive, andmata neid üle Euroopa Ülikool-Instituudile (EUI), ning kehtestab määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 kohaldamiseks vajalikud sise-eeskirjad. Sise-eeskirjade eesmärk on EKP ajalooarhiivide säilitamine ja üldsusele juurdepääsu andmine, võttes nõuetekohaselt arvesse EKP institutsionaalset eripära.

(3)

Määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 artikli 1 lõike 2 punktis a on määratletud mõiste „Euroopa ühenduste institutsioonide arhiivid“. Võttes arvesse nii tihedalt läbipõimunud struktuure, milles EKP tegutseb (st Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) ja eurosüsteem), kui ka majandus- ja rahaliitu kujundavate asutuste poolt EKP-le antud ülesandeid, on EKP arhiivide mõiste määratlus laiem kui määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 artikli 1 lõike 2 punktis a toodud määratlus. Esiteks hõlmavad EKP arhiivid Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt mis tahes liiki ja mis tahes kujul dokumente, mille EKP või riikide keskpangad (RKPd) on EKPSi ja eurosüsteemi ülesannete täitmisel koostanud või saanud, olenemata sellest, kas neid dokumente hoiab EKP või RKPd (2). Teiseks hõlmavad EKP arhiivid mis tahes liiki ja mis tahes kujul dokumente, mille on koostanud või saanud majandus- ja rahaliidu uuringukomitee (edaspidi „Delorsi komitee“), Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide keskpankade presidentide komitee (edaspidi „COG“), Euroopa Valuutakoostöö Fond (EMCF) ja Euroopa Rahainstituut (EMI) ning mida hoiab EKP.

(4)

Euroopa Keskpanga otsuse EKP/2004/2 artikli 23 lõike 3 teise lause (3) kohaselt on EKP otsuseid tegevatel organitel õigus anda üldsusele juurdepääs EKP arhiivi kuuluvatele dokumentidele enne 30-aastase tähtaja möödumist. 7. mail 2019 otsustas EKP nõukogu anda üldsusele juurdepääsu dokumentidele, mille on koostanud või saanud Delorsi komitee ning mille andis EKP-le 2005. aastal üle asjaomase komitee koosolekuid korraldanud Rahvusvaheliste Arvelduste Pank. 23. jaanuaril 2020 otsustas EKP nõukogu anda üldsusele juurdepääs dokumentidele, mille on koostanud või saanud COG, EMCF ja EMI ning mida hoiab EKP. Käesoleva otsusega rakendatakse neid EKP nõukogu otsuseid ning antakse üldsusele juurdepääs asjaomastele dokumentidele pärast nende määramist salastamata dokumendiks kategooriaga „ECB-PUBLIC“, sõltumata 30-aastase tähtaja möödumisest.

(5)

Reeglist, mille kohaselt antakse üldsusele võimaluse korral juurdepääs ajaloolise või haldusliku väärtusega dokumentidele, võib määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 artikli 2 kohaselt teha erandeid, viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1049/2001 (4). Kuna määrust (EÜ) nr 1049/2001 EKP suhtes ei kohaldata, tulenevad kõik erandid reeglist, mille kohaselt antakse üldsusele juurdepääs ajaloolise või haldusliku väärtusega dokumentidele, Euroopa Keskpanga otsusest EKP/2004/3 (5). Otsuse EKP/2004/3 artikli 4 lõige 6 näeb ette, et juhul kui erandiga hõlmatud dokumendid on seotud eraelu või ärihuvidega, võib erandite kehtivus pärast 30-aastast perioodi jätkuda. Dokumentide puhul, mille suhtes kohaldatakse otsuse EKP/2004/3 artiklis 4 sätestatud muid erandeid, on erandite kehtivus maksimaalselt 30 aastat, kui EKP nõukogu ei näe ette teisiti.

(6)

Kuna EKP arhiivi kuuluvaid ning EKPSi ja eurosüsteemi ülesannete täitmisega seotud dokumente võivad hoida ka RKPd, kellel võib olla soov anda üldsusele juurdepääs nendele dokumentidele osana oma ajalooarhiivist või taotleda nende dokumentide üleandmist kolmandale isikule (näiteks riiklikule ajalooarhiivile), peavad määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 kohaldamiseks vajalikud sise-eeskirjad käsitlema ka RKPsid. Kuna RKPd on EKPSi ja eurosüsteemi lahutamatu osa, ei saa neid määratleda liikmesriikidena määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 artikli 6 tähenduses ega kolmandate isikutena käesoleva otsuse tähenduses. EKP-l ja RKPdel on kohane teha tihedat koostööd, et tagada EKP ajalooarhiivide järjepidev ja nõuetekohane töötlemine kogu EKPSis ja eurosüsteemis.

(7)

RKPd võivad EKP arhiivi kuuluvad dokumendid enne käesoleva otsuse jõustumist olla üle andnud kolmandale isikule (näiteks riiklikule ajalooarhiivile). Sellistel juhtudel on RKPdel asjakohane tagada, et kõnealused kolmandad isikud ei annaks üldsusele juurdepääsu sellistele dokumentidele enne 30-aastase tähtaja möödumist. Juhul, kui dokumente, mis on üle antud kolmandatele isikutele, hoiab ka RKP, peavad RKPd lisaks tagama, et asjaomased kolmandad isikud annavad pärast 30 aasta möödumist üldsusele juurdepääsu ainult sellistele dokumentidele, mille EKP on määratlenud salastamata dokumentideks kategooriaga „ECB-PUBLIC“. Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 ja Euroopa Liidu privileegide ja immuniteedi protokolli artiklis 18 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt on riiklikud ajalooarhiivid ja muud riiklikud ametiasutused kohustatud tegutsema heauskselt ning välistama EKP arhiividokumentide enneaegse avaldamise või salastatud dokumentide avaldamise.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (6) kohaselt peab EKP andma andmesubjektidele teavet nende isikuandmete töötlemise kohta ning austama nende õigusi andmesubjektidena. Samas peaks EKP need õigused tasakaalustama avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärkidega vastavalt andmekaitseõigusele.

(9)

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 16 lõike 5 punktis b ja artikli 19 lõike 3 punktis d on ette nähtud erandid andmesubjekti õigusest saada teavet ja õigusest nõuda andmete kustutamist, et töödelda andmeid avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil, niivõrd kui sellised õigused võivad tõenäoliselt muuta töötlemise eesmärgi saavutamise võimatuks või seda tõsiselt takistada. Õigust saada teavet ei peaks põhimõtteliselt kohaldama EKP ajalooarhiivide kontekstis, kuna EKP peaks tegema ebaproportsionaalseid jõupingutusi, et anda teavet töötlemise kohta pärast seda, kui üldsus on saanud juurdepääsu ajalooarhiividele. Samas on asjakohane teavitada andmesubjekte võimalusest, et nende isikuandmed tehakse EKP ajalooarhiivide osana üldsusele kättesaadavaks, samaaegselt nende teavitamisega töötlemistoimingutest, mille jaoks nende isikuandmeid algselt koguti. Samuti ei peaks õigust nõuda andmete kustutamist põhimõtteliselt kohaldama EKP ajalooarhiivide kontekstis, võttes arvesse EKP arhiivide mahtu ja osaliselt füüsilist laadi ning avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärki, niivõrd kui EKP arhiivides sisalduvate isikuandmete kustutamine kahjustaks EKP ajalooarhiivide kehtivust, terviklust ja ehtsust ning võib seetõttu tõsiselt takistada avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgi saavutamist.

(10)

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 4 kohaselt võib EKP teha erandeid kõnealuse määruse artiklites 17, 18, 20, 21 ja 23 osutatud õigustest, niivõrd kui sellised õigused võivad tõenäoliselt muuta avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgi saavutamise võimatuks või seda tõsiselt takistada ning asjaomased erandid on vajalikud selle eesmärgi saavutamiseks. Käesoleva otsuse vastuvõtmisega näeb EKP ette erandid määruse (EL) 2018/1725 artiklites 17, 18, 20, 21 ja 23 osutatud õigustest, tingimusel et kohaldatakse kõnealuse määruse artiklis 13 nõutud organisatsioonilisi ja tehnilisi kaitsemeetmeid. Isikuandmetele juurdepääsu võimaldamine olukorras, kus andmesubjekti taotlus ei sisalda konkreetset teavet selle kohta, millise töötlemise kohta taotlus on esitatud, võib EKP ajalooarhiivide mahtu arvestades nõuda ebaproportsionaalseid jõupingutusi või olla praktiliselt võimatu. Isikuandmete parandamine, kustutamine või töötlemise piiramine kahjustaks EKP ajalooarhiivide terviklust ja ehtsust ning takistaks avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgi saavutamist. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui isikuandmed on ebatäpsed, võib EKP siiski otsustada lisada asjaomasele dokumendile täiendava kommentaari või märkuse. Isikuandmete parandamisest, kustutamisest või töötlemise piiramisest teatamine võib nõuda ebaproportsionaalseid jõupingutusi või olla praktiliselt võimatu. Kuna isikuandmed on EKP ajalooarhiivide lahutamatu ja asendamatu osa, muudaks EKP arhiivides sisalduvate isikuandmete töötlemise vaidlustamise õigus avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgi saavutamise võimatuks.

(11)

EKP ei anna üldsusele juurdepääsu dokumentidele, mis sisaldavad määruse (EL) 2018/1725 artiklis 10 osutatud isikuandmete eriliike, määruse (EL) 2018/1725 artiklis 11 osutatud süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja kuritegudega seotud isikuandmeid või alla 13-aastase lapse isikuandmeid. Arvestades dokumentide suurt hulka ja asjaolu, et tundlikke isikuandmeid sisaldavatel dokumentidel ei ole tõenäoliselt halduslikku või ajaloolist väärtust, tooks üldsusele juurdepääsu andmine sellistele dokumentidele kaasa märkimisväärse viivituse ja kahjustaks seega tõsiselt arhiveerimisprotsessi. Määruse (EL) 2018/1725 põhjenduses 6 on sedastatud, et määrust ei tuleks kohaldada surnud isikute isikuandmete töötlemise suhtes. Kuna EKP-l puudub enamjaolt võimalus tuvastada, kas andmesubjekt on surnud või mitte, on täiendava kaitsemeetmena asjakohane, et määruse (EL) 2018/1725 artiklites 10 ja 11 osutatud tundlikke isikuandmeid või otsuse EKP/2004/3 artiklis 4 osutatud üksikisiku eraelu ja puutumatust kahjustavaid andmeid sisaldavale EKP ajalooarhiivi dokumendile juurdepääsu andmise tähtaeg oleks sada aastat pärast dokumendi koostamist.

(12)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 41 lõikega 2 ning ta on oma arvamuse esitanud 5. oktoobril 2022. EKP on rakendanud Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusi.

(13)

Otsuse EKP/2004/2 artikli 23 lõike 3 teist lauset muudetakse, täpsustamaks et EKP arhiividesse kuuluvatele dokumentidele võimaldatakse vaba juurdepääs pärast 30 aasta möödumist kooskõlas käesoleva otsusega, kui otsuseid tegevad organid ei otsusta seda tähtaega lühendada (näiteks dokumentide puhul, mille on koostanud või saanud Delorsi komitee, COG, EMCF ja EMI ning mida hoiab EKP) või pikendada (näiteks võimalikes olukordades, mis puudutavad konkreetseid EKP nõukogu koosolekutel läbi viidud menetlusi), sest konkreetse olukorra hindamisel ei ole leitud alust eeldada, et EKP nõukogu otsustusprotsessi sõltumatus ei ole pärast 30 aasta möödumist ohustatud.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas otsuses sätestatakse EKP ajalooarhiivide säilitamise ja üldsusele juurdepääsu võimaldamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„EKP eelkäijad“ – Majandus- ja rahaliidu uurimise komitee, Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide keskpankade presidentide komitee, Euroopa Valuutakoostöö Fond ja Euroopa Rahainstituut;

2)

„EKP arhiivid“ –

a)

mis tahes liiki ja mis tahes kujul dokumendid, mille EKP või RKPd on EKPSi ja eurosüsteemi ülesannete täitmisel koostanud või saanud, olenemata sellest, kas neid dokumente hoiab EKP või RKPd; ja

b)

mis tahes liiki ja mis tahes kujul dokumendid, mille on koostanud või saanud EKP eelkäijad ning mida hoiab EKP;

3)

„EKP ajalooarhiivid“ – kõik ajaloolise või haldusliku väärtusega dokumendid, mis kuuluvad EKP arhiividesse ning on valitud alaliseks säilitamiseks;

4)

„koostamise kuupäev“ –

a)

EKP dokumendihaldussüsteemis koostatud digitaalsete dokumentide puhul kuupäev, mil dokumenti viimati muudeti või lisati viimane versioon;

b)

füüsilises toimikus hoitavate paberdokumentide puhul viimase toimikusse lisatud sisudokumendi kuupäev;

c)

köidetud paberdokumentide puhul viimase sisukande tegemise või viimase sisulise kommentaari või märkuse esitamise aasta, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem; ja

d)

kujutise (näiteks arhitektuurijoonise, foto või liikuva kujutise) puhul loomise kuupäev või kujutise/joonise viimase muutmise aasta, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem;

5)

„riigi keskpank“ või „RKP“ – liikmesriigi keskpank;

6)

„kolmas isik“ – mis tahes EKPSi-väline füüsiline isik, juriidiline isik või üksus;

7)

„hindamine“ – EKP arhiivide pidev sorteerimine, et määratleda dokumendid, mis kuuluvad arhiivides säilitamisele;

8)

„säilitamine“ – tegevuste kogum, mis on vajalik selleks, et tagada pidev juurdepääs EKP ajalooarhiividesse valitud dokumentidele ning minimeerida nende sisu kadumist;

9)

„salastatud dokument“ – EKP ajalooarhiivide dokument, millele on EKP konfidentsiaalsuskorra kohaselt määratud üks järgmisest neljast turvalisuse kategooriast (7), mis ei võimalda dokumendi avalikustamist: „ECB-SECRET“, „ECB-CONFIDENTIAL“, „ECB-RESTRICTED“ ja „ECB-UNRESTRICTED“;

10)

„salastamata dokument“ – EKP ajalooarhiivide dokument, millele on EKP konfidentsiaalsuskorra kohaselt määratud turvakategooria „ECB-PUBLIC“;

11)

„isikuandmed“ – isikuandmed määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses;

12)

„laste isikuandmed“ – alla 13-aastaste laste isikuandmed;

13)

„tundlikud isikuandmed“ – määruse (EL) 2018/1725 artiklis 10 osutatud isikuandmete eriliigid, määruse (EL) 2018/1725 artiklis 11 osutatud süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja kuritegudega seotud isikuandmed ja laste isikuandmed;

14)

„vastutav töötleja“ – vastutav töötleja Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2020/655 (EKP/2020/28) (8) artikli 2 punktis 1 määratletud tähenduses.

Artikkel 3

Hindamine ja säilitamine

1.   EKP viib läbi hindamise, et otsustada, millised EKP hoitavad arhiividokumendid tuleb säilitada ning millistel dokumentidel ei ole halduslikku või ajaloolist väärtust ja millised kuuluvad hävitamisele.

2.   EKP läbiviidava hindamise eesmärk on teha kindlaks ja säilitada dokumendiklassid, mis:

a)

sisaldavad teavet EKP ja tema eelkäijate, EKPSi, eurosüsteemi ning mis tahes asjaomaste komiteede, töö- ja rakkerühmade volituste, asutamise, korralduse ja toimimise kohta;

b)

sisaldavad teavet EKP ja tema eelkäijate, EKPSi, eurosüsteemi ning mis tahes asjaomaste komiteede, töö- ja rakkerühmade tegevuse kohta, mis on seotud nende põhiülesannete ning oluliste tööplaanide ja -küsimustega;

c)

aitavad oluliselt kaasa teadmistele ja arusaamadele eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide ja/või nende institutsioonide ja kodanike kohta; EKP ja tema eelkäijate ja/või EKPSi ja eurosüsteemi tegevuse mõju kohta väliskeskkonnale; ja/või inimeste ja organisatsioonide suhete kohta liidu institutsioonide ja asutustega;

d)

aitavad oluliselt kaasa teadmistele ja arusaamadele EKP ja tema eelkäijate organisatsioonikultuuri aspektide kohta.

3.   Olenemata lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamise tulemusest hoiab EKP oma arhiividokumente vastavalt EKP dokumentide esitamise ja säilitamise kavas (9) ette nähtud säilitamisnõuetele.

Artikkel 4

Salastatuse kategooria kaotamine

1.   EKP vaatab õigeaegselt ja mitte hiljem kui 25 aastat pärast salastatud dokumendi koostamise kuupäeva läbi tema hoitavate dokumentide salastatuse kategooriad, et otsustada, kas dokumendid tuleks määrata salastamata dokumentideks kategooriaga „ECB-PUBLIC“. Pärast esmast läbivaatamist vaatab EKP läbi tema hoitavad EKP ajalooarhiivide dokumendid või dokumendikategooriad, mis ei ole määratud salastamata dokumentideks kategooriaga „ECB-PUBLIC“, vähemalt iga viie aasta järel.

2.   Enne otsuse tegemist selliste EKP ajalooarhiivide dokumentide salastatuse kustutamise ja üldsusele juurdepääsu võimaldamise kohta, mis avalikustamise korral võivad kahjustada füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit, avaldab EKP vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 354/83 artikli 2 lõikele 3 Euroopa Liidu Teatajas teate, milles teavitatakse asjaomaseid isikuid või ettevõtjaid ning palutakse neil esitada minimaalselt kaheksa nädala jooksul märkusi, et hinnata, kas asjaomased dokumendid kuuluvad avaldamisele või mitte.

Artikkel 5

Üldsusele juurdepääsu võimaldamine EKP hoitavatele salastamata dokumentidele

1.   EKP annab üldsusele juurdepääsu tema hoitavatele salastamata dokumentidele, kui need on koostanud või saanud EKP eelkäijad.

2.   EKP annab lõigete 3 ja 4 kohaselt üldsusele juurdepääsu tema hoitavatele salastamata dokumentidele, välja arvatud lõikes 1 osutatud dokumentidele, 30 aasta möödumisel nende koostamise kuupäevast.

3.   EKP annab lõikes 2 osutatud salastamata dokumentidele võimaluse korral sidusjuurdepääsu EKP veebipõhiste sideplatvormide kaudu.

4.   Kui lõikes 2 osutatud salastamata dokumentidele ei ole võimalik anda sidusjuurdepääsu vastavalt lõikele 3, teeb EKP need dokumendid taotlejale kättesaadavaks kas EKP ruumides või (kui EKP peab seda asjakohaseks) taotletud dokumentide digitaalse koopia avaldamise teel järgmistel tingimustel:

a)

juurdepääsu taotlus salastamata dokumentidele esitatakse EKP-le kirjalikult, sealhulgas elektroonilises vormis, ühes liidu ametlikus keeles ning piisava täpsusega, et võimaldada EKP-l dokument tuvastada;

b)

dokumendid tehakse kättesaadavaks kõige värskemas vormingus (sealhulgas elektrooniliselt) ja keel(t)es, milles need koostati.

Kui juurdepääsu taotlus salastamata dokumendile ei ole punkti a kohaldamiseks piisavalt täpne, palub EKP taotlejal taotlust täpsustada ning abistab taotlejat selle täpsustamisel.

Artikkel 6

RKPde hoitavad dokumendid, mis käsitlevad EKPSi ja eurosüsteemi ülesannete täitmist

1.   RKPd viivad läbi hindamise, et otsustada, millised RKPde hoitavad EKP arhiividokumendid tuleb säilitada ning millistel dokumentidel ei ole ajaloolist või halduslikku väärtust ja millised kuuluvad hävitamisele. Hindamisel järgivad RKPd artikli 3 lõikes 2 sätestatud poliitikaeesmärke ning artikli 3 lõikes 3 osutatud säilitamisnõudeid. Kui RKPdel ja EKP-l on samad EKP arhiividokumendid, viivad RKPd oma hinnangu vastavusse EKP poolt artikli 3 kohaselt läbi viidud hindamise tulemustega.

2.   RKPd vaatavad õigeaegselt ja mitte hiljem kui 25 aastat pärast salastatu dokumendi koostamise kuupäeva läbi nende hoitavate dokumentide salastatuse kategooriad, et otsustada, kas need dokumendid tuleks määrata salastamata dokumentideks, mille kategooria vastab kategooriale „ECB-PUBLIC“. Kui RKPd ja EKP hoiavad samu EKP arhiividokumente, juhinduvad RKPd salastamata dokumendiks määramise otsuse tegemisel EKP salastamata dokumendiks määramise otsusest kooskõlas artikli 4 lõikega 1. RKPd ei anna üldsusele juurdepääsu salastamata dokumendiks määratud dokumentidele ega edasta neid kolmandale isikule enne 30 aasta möödumist dokumendi koostamise kuupäevast.

Artikkel 7

Kolmandate isikute hoitavad EKP arhiividokumendid, mis käsitlevad EKPSi ja eurosüsteemi ülesannete täitmist

Kui RKP edastab EKP arhiividokumente kolmandale isikule, peab RKP tagama järgmise:

a)

kui EKP hoiab samu dokumente, mis on üle antud kolmandale isikule, ning asjaomane kolmas isik viib läbi nende dokumentide hindamise, viiakse asjaomase kolmanda isiku hinnang vastavusse EKP poolt artikli 3 kohaselt läbi viidud hindamise tulemustega;

b)

kui EKP hoiab samu dokumente, mis on üle antud kolmandale isikule, ning asjaomane kolmas isik viib läbi nende dokumentide turvalisuse kategooria hindamise, viiakse asjaomase kolmanda isiku salastamata dokumendiks määramise otsus vastavusse EKP salastamata dokumendiks määramise otsusega kooskõlas artikli 4 lõikega 1; ja

c)

asjaomane kolmas isik ei anna üldsusele juurdepääsu nendele salastamata dokumentidele enne 30 aasta möödumist dokumendi koostamise kuupäevast.

Artikkel 8

Isikuandmete töötlemine ja vastutava töötleja kohustused

1.   EKP võib määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 4 kohaselt teha andmesubjektide õiguste osas erandeid, kui see on vajalik avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil ning EKP ajalooarhiivide tervikluse säilitamiseks, sealhulgas eelkõige erandeid järgmiste õiguste osas:

a)

õigus tutvuda andmetega (10), kui andmesubjekti taotlus ei võimalda tuvastada konkreetseid EKP arhiividokumente, ilma et sellega kaasneks ebaproportsionaalne halduskoormus; andmesubjekti taotluse alusel rakendatavate meetmete ja vajalike haldustoimingute hindamisel võetakse eelkõige arvesse andmesubjekti esitatud teavet ning asjaomaste EKP arhiividokumentide laadi, ulatust, mahtu ja suurust;

b)

õigus andmete parandamisele (11), kui parandamine muudab EKP ajalooarhiivide dokumentide tervikluse ja ehtsuse säilitamise võimatuks, ilma et see piiraks võimalust esitada asjaomase dokumendi kohta täiendavaid avaldusi või märkusi, välja arvatud juhul, kui see osutub võimatuks või nõuab ebaproportsionaalseid jõupingutusi;

c)

õigus andmete töötlemise piiramisele (12), kui töötlemine on vajalik EKP ajalooarhiivide dokumentide tervikluse ja ehtsuse säilitamiseks ja/või avalikes huvides;

d)

kohustus teatada andmete parandamisest või kustutamisest (13), kui see osutub võimatuks või nõuab ebaproportsionaalseid jõupingutusi;

e)

õigus esitada töötlemisele vastuväiteid (14), kui isikuandmed sisalduvad EKP ajalooarhiivide dokumentides nende dokumentide lahutamatu ja asendamatu osana.

2.   EKP rakendab asjakohaseid kaitsemeetmeid, et tagada kooskõla määruse (EL) 2018/1725 artikliga 13. Tegemist on tehniliste ja korralduslike meetmetega, mis eelkõige tagavad kooskõla võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega. Need kaitsemeetmed hõlmavad järgmist:

a)

isikuandmete kaitse korra kehtestamine, näiteks isikuandmeid sisaldavate toimikute süstemaatiline kustutamine ja hävitamine kooskõlas EKP dokumentide esitamise ja säilitamise kavaga;

b)

kontrollitava korra kehtestamine dokumentidele juurdepääsu võimaldamiseks juhul, kui isikuandmete olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha;

c)

tundlike isikuandmete mitteavaldamine; ja

d)

pseudonüümimine ja anonüümimine.

3.   Vastutav töötleja on kohustatud:

a)

teavitama andmesubjekte asjaolust, et nende isikuandmeid sisaldavatele dokumentidele võidakse anda üldsusele juurdepääs EKP ajalooarhiivi osana;

b)

konsulteerima andmekaitseametnikuga enne konkreetse erandi tegemist andmesubjekti õigustest, ning selle konsultatsiooni dokumenteerima;

c)

dokumenteerima kõik lõike 1 kohaselt tehtud erandid ja nende põhjendused;

d)

tegema Euroopa Andmekaitseinspektorile kättesaadavaks kõik nõutavad faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid.

Artikkel 9

Tundlike isikuandmete kaitse

EKP ei anna üldsusele juurdepääsu tema hoitavatele EKP ajalooarhiivide dokumentidele, mis sisaldavad tundlikke isikuandmeid või otsuse EKP/2004/3 artikli 4 kohaseid andmeid üksikisiku eraelu ja puutumatuse kohta, sealhulgas arhiivikirjeldusi või standardeid, enne saja aasta möödumist asjaomase dokumendi koostamise kuupäevast.

Artikkel 10

EKP ajalooarhiivide reprodutseerimine

1.   EKP ajalooarhiive või mis tahes kirjeldust nende arhiivide kohta, mis on avaldatud EKP veebipõhiste sideplatvormide kaudu ja kooskõlas käesoleva otsusega, ei ole lubatud reprodutseerida ega kasutada ärilisel eesmärgil ilma EKP eelneva konkreetse loata. EKP võib loa andmisest keelduda, ilma et ta peaks seda põhjendama.

2.   Käesolev otsus ei mõjuta autoriõiguslike normide kohaldamist, mis võivad piirata kolmanda isiku õigust avaldatud dokumente reprodutseerida või kasutada.

Artikkel 11

Tegevust käsitleva teabe iga-aastane avaldamine

EKP avaldab igal aastal teabe oma ajalooarhiividega seotud tegevuste kohta EKP veebipõhiste sideplatvormide kaudu.

Artikkel 12

Töö koordineerimine

EKP moodustab EKP ajalooarhiivide koordineerimise töörühma, mille liikmeteks on EKP ja RKPde esindajad ning mida juhib EKP teabejuhtimise osakond. Töörühm arutab käesoleva otsuse kohaldamist, et tagada EKP ajalooarhiivide järjepidev ja nõuetekohane töötlemine kogu EKPSis ja eurosüsteemis. Selle eesmärgi saavutamiseks toetab töörühm EKP teabejuhtimise osakonda vajalike tegevuslike meetmete ja korra kehtestamisel.

Artikkel 13

Otsuse EKP/2004/2 muutmine

Otsuse EKP/2004/2 artikli 23 lõike 3 teine lause asendatakse järgmisega:

„Neile võimaldatakse vaba juurdepääs pärast 30 aasta möödumist nende koostamise kuupäevast kooskõlas Euroopa Keskpanga otsusega (EL) 2023/1610 (EKP/2023/17) (*1), kui otsuseid tegevad organid ei otsusta seda tähtaega pikendada või lühendada.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 28. juuli 2023

EKP president

Christine LAGARDE

(1)   ELT L 43, 15.2.1983, lk 1.

(2)  Euroopa Kohtu otsus, 17. detsember 2020, komisjon vs. Sloveenia, C-316/19, EU:C:2020:1030.

(3)  Euroopa Keskpanga otsus EKP/2004/2, 19. veebruar 2004, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(5)  Euroopa Keskpanga otsus EKP/2004/3, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Keskpanga dokumentidele (ELT L 80, 18.3.2004, lk 42).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725, 23. oktoober 2018, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(7)  EKP konfidentsiaalsuskord on avaldatud EKP veebilehel.

(8)  Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2020/655, 5. mai 2020, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga andmekaitse rakendussätted ja tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2007/1 (EKP/2020/28) (ELT L 152, 15.5.2020, lk 13).

(9)  EKP dokumentide esitamise ja säilitamise kava viimase versiooni kiitis EKP juhatus heaks oma 7. juuni 2022. aasta koosolekul. Seda ajakohastatakse korrapäraselt ja see avaldatakse EKP veebilehel.

(10)  Määruse (EL) 2018/1725 artikkel 17.

(11)  Määruse (EL) 2018/1725 artikkel 18.

(12)  Määruse (EL) 2018/1725 artikkel 20.

(13)  Määruse (EL) 2018/1725 artikkel 21.

(14)  Määruse (EL) 2018/1725 artikkel 23.